Uus elu!!

20 veebruar 2010 kõndisin Martnas, külm tuul puhus, tuiskas kohutavalt, lumehanged olid poole nabani, tunne nagu elaksin põhjanabal. Üsna pea kõik muutub, kas paremaks või halvemaks, selle üle otsustan juba hiljem. Lõunaks olid kõik asjad korralikult pakitud ja jäi veel napp tund aega, et vaadata, kas kõik asjad said kaasa, no ju said. Tund möödus kiiresti, juba Isa oligi teeääres ja ootas, et saaks Tallinna sõita ja meid ära viia. Meie lennuk Amsterdami väljub pühapäeva hommikul kell 5.30, seega otsustasime Andrusega öö Hotellis veeta. Pean veel ära mainima, et Solarises sain Liinaga kokku ja saime ikka korralikult hüvasti jätta nagu ta soovis!! Öösel tuiskas, korduvalt arvasin, et lend jääb sellise koleda ilmaga ära, aga õnneks nii ei läinud. Kell 4 ärkasime, pesime, riietusime ja hakkasime lennujaamapoole kõndima. Ööga oli ikka kenasti tuisanud, meil oli 200 meetrit lennujaamani, ja me kõndisime seda 15 minutit, lihtsalt sumpasime põlvini lumes..!! Lennujaamas saime check-ini tehtud ja siis hakkasime Amsterdami poole lendama.. Vahepeatus oli Vilniuses. Lisan veel, et Estonian Air oli ilusti graafikus, lend väljus õigeaegselt ja kohal olime ka täpselt nii nagu lubatud. Amsterdamis ootasime järgmist lendu ikka tükk aega. Ma täpselt enam ei mäleta, kas see oli 5 tundi või rohkem. Ühesõnaga: Air France oli järgmine lennufirma, mida kasutasime.. Esimest ja viimast korda. Miks? Lend hilines päris palju, mitte keegi inglise keelt ei oska ja lennuk ei olnud mugav ka. Jõudsime Lyoni, arvasin, et Prantsusmaal on külmem, aga kurjam, päris soe oli juba. Läksime enda pagasile järgi, minu üks pagas oli katki ja Andruse pagas oli sootuks kadunud, kiirelt-kiirelt tuli nüüd asju ajama minna, et pagas tagasi saada, sest seal olid eluks vajalikud asjad sees. PS! Lyonis oli naiste wc rikkis, pidin meeste oma kasutama. Õigemini kõik kasutasid meeste oma! Bussisõit lennujaamast rongijaama läks viperusteta, rongisõit Nimesi ka. Lõpuks olime kohal. Pidime kiirelt hotelli otsima ja siis magama.. Rongijaamale kõige lähema hotelli valisime. Lollisti tegime, sest seal hotellis saime korduvalt riielda. Peamiselt sellepärast, et me sõime hotellitoas. 3 või 4 päeva veetsime seal hotellis, siis otsustasime uude kohta minna, see oli ikka palju vingem, võisime isegi süüa. Iga päev vahetati meil saunalinasid, prügikotte ja koristati, igati viisakas värk oli.! Nädal aega peatusin hotellis.

Esmaspäeval hakkasime Andrusega korterit otsima, õigemini Andrus otsis ja mina lonkisin kaasa, sest eriline asjaajaja ma ei olnud, keelt ei oska, niisama naeratasin ainult viisakalt. Ühesõnaga: enamustes kohtades meid ei võetud jutulegi, sest Prantsusmaal on nii, et kui tahad korterit üürida, siis pead tööl käima. Seega minu nimele oli väga raske korterit saada. Käisime umbes 12 kohas ja 4 kohas sai ainult nii, et korter tuleks minu nimele. Paljud Prantslased ei tea, et eesti asub Euroopa Liidus, siis pidigi kõigepealt seletama, et mul pole elamisluba vaja, sest elan Eestis ja Eesti asub Euroopa Liidus. Enne praegust korterit käisime 2te korterit veel vaatamas. Esimene oli täiesti tühi, ühetoaline aga sinna peale oli siis puust ehitatud teine korrus, et nagu magamistoa sai sinna sisustada. Ei sobinud selline lahendus meile, asukoht kesklinnast oli ka päris kaugel. Järgmine korter oli tõesti nagu nukumaja. Ühetoaline, aga see ükstuba oli ikka nii väike, et mitte kuidagi ei mahuks sinna kahekesti elama, see variant langes ka välja. Viimane korter mida vaatama läksime, sobis meile ja nüüd siin ma elangi. Elame 2 korrusel, kahetoalises korteris, kesklinnas! Meil on maja nurgas Baar, ma ei ole sinna sisse veel läinud, sest see on Araablasi täis, kardan neid natukene. Minuga samal korrusel elab veel üks naine ja üks mees ja nad on vist paar, vähemalt käitumine on neil küll selline, et nad oleksid paar. Esmamulje jäi mul linnast muidu, et ohoo, kõik on nii ilus ja kena. Nüüd 2 nädalat hiljem, kurat, kõik kohad on koerasitta täis, ilus see nüüd küll ei ole. Ehitised on jah ilusad, aga see sitt rikub kõik ära! Tänavatel peab ikka jälgima kuhu astud, sest sitta on ikka igal pool, prügi samamoodi. Inimestel on ikka tõsiselt ükskõik, kuidas nende kodulinn välja näeb.

Asjaajamine võtab Prantsusmaal ka kõvasti aega, sellepärast tuleb palju kannatust varuda. Interneti sissepanemine korterisse võtab miinimum 2 nädalat ja maksimum 4 nädalat aega, oleneb, kus lased neti panna. Eestis seevastu on nii, et kui ikka netti vaja, siis saab selle ikka väga kiirelt koju. Suurtes poodides on nii, et kui jõuad poodi 10 minutit enne selle sulgemist, siis põhimõtteliselt osta sa enam midagi ei saa, sest müüjatel ei ole aega, nad ütlevad viisakalt, et külastage meid homme. Miks homme, kui mul seda asja on täna vaja, siis tahaks seda ikka täna saada. Kui pood on kella 7-ni õhtul lahti, siis ikka kella 7-ni peaks asju osta saama.

Nimesis sadas lund. See on ime, õues oli +16 kraadi ja selgest taevast hakkas lund sadama, kui läksime Andrusega linna, et internetti minna, siis päris paljud olid õues ja tegid lumesõda. :)

Hetkel istun kodus, suurt mitte midagi teha ei ole, internetti veel korteris ei ole, aga lootus, et aprilli esimesel nädalal on internet sees, ei ole veel kustunud, õues ma üksinda eriti jalutada ei taha, sest mulle osutatakse palju tähelepanu. Heledad juuksed tänaval on ikka päris suur haruldus. Kõik toimetused, mis mul on vaja õues ajada, üritan enne lõunat ära teha, sest siis inimesed eriti ringi ei liigu, on kas tööl, koolis, või siis lihtsalt magavad kodus. Vanemad inimesed muidugi liiguvad, soe sai on vaja ju lettidelt kätte saada kõige esimesena.