Kõik see mis ma nüüd siia kirjutan, see on päriselt juhtunud, minuga kusjuures. Nädalavahetusel pidasin plaani olla ülikorralik.. Kahjuks nii see aga ei läinud. Reede veetsin rõõmsalt perekeskis, läksin isegi normaalsel kellaajal magama, aga laupäev kiskus käest ära. Hommikul ärkasin, ja päev oli täiesti tavaline, nagu ikka iga normaalne laupäev. Käisin jalutasin Martna vahel, tegin isegi lumesõda ja niisama müttasin Martnas ringi.:) Kuskil lõunapaiku käisin issi juures.. Ja siis kogu see jama hakkaski pihta.. Oliver saatsi mulle sõnumeid sisuga, et hakkame jooma. No ma tegelikult ei kaalunud seda mõtet kuigi põhjalikult ja otsustasingi jooma minna.:) Jõudsin nii umbes kell 1 päeval bussijaama juurde, kus Oliver mind juba rõõmsalt ootas, sõitsime siis Palivere poodi tõime rummi ja hakkasime nii kell 2 jooma. Ja uskuge või mitte, aga kell 5 ma juba magasin kodus. No täiesti uskumatu, ma sõna otsesesmõttes jõin oma päeva maha..!!! Õudne ja ma ise tahan veel olla korralik tütarlaps. Ühesõnaga mu ema sõnul, olin ma ikka nii purjus, et ta ei olegi mind veel nii purjus peaga näinud, ma tegin kodus igasugust huumorit ja üsnakiiresti läksin ma magama. Päris hea oli magada, kui ainuke asi mis ma unes nägin oli see, et otsisin patja. Ärkasin öösel kuskil kella 12 paiku ülesse, selleks ajaks olin ma juba kaineks saanud, ja ainuke asi mis mul mõttes mõlkus oli see, et ma ei jõudnudki Martna Baari. Uskumatu... Nii õudne päev. Ja aina jubedamaks läks. Ma vähkresin voodis, otsides õiget asendit, et uuesti magama jääda, aga mida ei olnud oli uni ja hea enesetunne. Jah mul oli mu elu jubedaim pohmell.. Ma ei suutnud magada, värisesin nagu haavaleht tekiall, ja siis ma oksendasin.. Jee, keset ööd, joosta WC vahet, ei ole just kuigi lõbus. Ühesõnaga, uinusin uuesti kuskil kell 4 öösel, arvasin, et nüüd on pohmell läbi, aga kus sa sellega!!! Hommikul ärgates oli kõik justkui tipp-topp, ampsasin isegi paar võileiba ja jõin kultuurselt emaga teed.. Hiljem tõi ema mulle poest starterit.. See tõmbas mind ikka paariks tunniks täiesti käima..:) Tegime veel emaga õues tööd ja siis läksin issi juurde. Enesetunne oli OK..:) Õhtul kui ma koju läksin, siis hakkas enesetunne järjest hullemaks minema. Pohmelli järeltõuge vist..:) Ühesõnaga, õhtu oli mul väga raske, pisike palavik isegi, aga see ei takistanud mul sõitu Rakverre. Hea, et on olemas sellised sõbrad nagu Tanel, kes mind raskel ajal Rakverre ära tõi. Ilma temata, ma ei istuks siin tunnis ja ei kirjutaks siia blogisse..
Siit ka loo moraal mulle: Rumm on mereröövlite jook, mina ei ole mereröövel..!!
