Lõpuks käisime Andrusega Amfi teatris ka ära. Väljast ei tundugi nii suur, kui seest. Ikka tõeliselt suur värk. Muidugi jama on see, et see ei ole enam päris selline nagu see omal ajal oli. Hetkel on sinna lisatud uued tribüünid, mis ei ole kohe mitte see stiil, mis kunagi oli. Lisan pildi ka siia ilustuseks, siis saate isa näha, millest räägin.
Muideks, Andrus ei lubanud mul seal täitsa üleval turnida, sest ta kartis, et ma kukun alla. Ega see, kui tema kardab kõrgust, siis see ei tähenda, et mina ei või ukerdada ju.:)Hakkasin seda postitust muidu kirjutama juba nädal aega tagasi, siis kui olime teel Marseille´i, aga Andrus koguaeg virises mul kõrval, et ma kirjutan nii mõttetut juttu, siis otsustasin, arvuti kinni lüüa ja edasi mitte kirjutada. Ma pidasin enda lubadust ja ei kirjutanudki. Aga see hetk, kui tahtsin midagi postitada, siis ma ei saanud seda, sest eelmine jutt oli Wordis ja word enam ei toiminud. Õnneks mul on tore sõber Tanel, kes andis mulle uue wordi. Niisiis: Käisime puhkamas. Pildid lisasin orkutisse. Kel huvi, see vaatab. Marseille ja Montpellier. Jube kihvt oli. ma ei hakka pikalt siin rääkima, mis seal juhtus, teen lühidalt. Vihma sadas, jahe oli, kõndisime palju, kingad hõõrusid, sõime palju.
Sõime isegi väga palju ja erinevaid asju, hea oli.
Montpellieris saime Fuanaga kokku, kakerdasime linna vahel ja minda kõndisin läbi purskkaevu.:) Miks, sest ma tahtsin..
Praegu naudin super head smuutit ja laisklen.
Ahjaa, järgnevad päevad olen üksinda kodus.:)
