Mida värki, Õlut ei olegi!!!

Need, kes uudistega kursis ei ole, siis mina olen juba pea 3 nädalat Eestis elanud. Autoga tulime Prantsusmaalt Eesti, kogu mu mööbli ja varaga.

Muide, tore on Eestis olla, sest televiisorist kuuleb nii palju Eesti keelt, et lust kohe olla. Muideks, praegult jooksevad Simpsonid... Arrrgghhh, mu lemmar...

Ahjaa, Liina, muretsesid, et mu blogi on kadunud. Mingi süsteemirike oli, saadeti sõnum ja sain enda kõik kontod tagasi...

Mul on esimene kelgutamine sel aastal ka tehtud. Kondid jäid terveks ja ootan juba järgmist korda. Jõuludega on mul üks hea asi veel südamel, mida tahan teistelegi rääkida. Nimelt on mul kodus jõulukalender, kus usinalt iga päev aknaid avan ja pisikese šokolaadiga enda suu magusaks teen!!!

See aasta kahjuks päkapikud ei käi, aga eks ma olen sellest juba välja ka kasvanud.:)

Küsimärgiga küsimus??

Kui keegi küsiks Sinult, et kas ma tohin su juukseid katsuda, siis kuidas reageeriksid Sina??

Loetud päevad tagasi kolis meie majja uus naaber, ta maandus oma kodinatega otse minu kõrvale. Noormehe nimi on Walid, 25 aastane ja ta on araablane. Ta käib korralikult tööl ja esmapilgul tundub okei olevat. Eile õhtul tutvusime natukene ja lõpuks ta küsis minult, et kas ta tohib mu juukseid katsuda, ma esimese hooga ehmatasin ära ja ei osanud midagi vastata, aga kuna taipasin, et tal on tõsi taga, siis lubasin. Ta tegi pika pai mulle ja ütles, et nii pehmed. Mind ajas asi ikka päris muigama, rääkisin sellest õhtul enda alt naabrile ka ja siis naersime selle üle. Ma saan muidugi temast aru, et araablane, pole ennem blonde juukseid katsunud, neil enamasti on ju juukseid kuidagi traadisemad ja mitte nii pehmed.

Sellega seoses tuli meelde, et ma mina olen pikka aega tahtnud katsuda mustanahaliste juukseid, selleks avanes mul ka suurepärane võimalus. Suvel, kui lendasin Prantsusmaalt Amsterdami, siis lennukis juhtus minu kõrvale istuma üks tumedanahaline neiu. Tal oli väga kihvt soeng, ta juuksed kohe kutsusid ennast katsuma, aga alguses olin arg. Lennuk tõusis õhku, toitlustamine oli ära ja siis ta uinus ja mul avanes võimalus ta juukseid katsuda. Kusjuures rohkem kui ühe korra. Ma olin umbes sama õnnelik nagu süües pulgakommi või jäätist. Neil on tõesti teistsugused juuksed, sellised karmid ja tugevad nagu traadid. Aga jah, juuksed nüüd katsutud ja rahu ka majas..

Mis aga puutub mu naabrisse, siis täna tuli ta soola küsima ja siis ma tegin huumorit, et kas täna juukseid ei tahagi katsuda, või piisas eilsest.!!

Siia lõpetuseks tahan veel lisada, et meil on õues nii kuradima soe, et mitte kohe ei oska olla. Naabriga arutasime, et selliste ilmadega ei oska kohe riideidki selga panna, ilma päikeseta on enam vähem ilm, aga kui päike välja tuleb, siis oleks nagu põrgutules.. Enivei, sügise haisugi ei ole veel tunda, loodan, et ei tunne ka veel nii pea, sest ma tõesti ei viitsi vammuseid selga ajada. Õigemini siin ei ole vammuseid vaja, piisab korralikust jopest, mis vihma läbi ei lase, sest nagu teada on, talved on siin vihmased, sügised muidugi ka!!

Lisan veel Winny Puhhi tarkusetera, millega on tänane postitus hea lõpetada.. "On võimatu olla massenduses, kui sul on õhupall"

.. Now it´s over..

Kuulates televiisorist oma lemmik laulu, pidin kohe midagi siia ka kirjutama. Nüüdseks võib öelda, et olen haiguse selleks korraks seljatanud. Kerge palavik veel ehk on, aga kõige tülikam nohu on kotid pakkinud ja ära läinud. Lõpuks ometi sain oma tube tuulutada. Rääkisin Andrusele, et nii hea on toas olla, värske õhk ja midagi ei haise. Tegelt midagi ei haisenudki nii hullult, tegin iga öö viinasokke ja toas oli lihtsalt selline tugev viina lõhn, mida ei tohi haisuks nimetada. Usun, et minu paranemine oligi tingitud Smirnofi sokkidest. Oleks võinud paar klõmakat hingealla ka panna, siis haiguse poiss oleks kohe ära jooksnud. :) Hea on ka see, et kell on kaheksa läbi ja mul ei ole veel und, kui haige olin, siis kui kell 8 sai, siis hakkasin juba asju pakkima, et magama minna. Õnneks enam ma ei pea nii vara voodisse minema ja võin rahulikult ilma haigutamata üleval olla!

Vaatasin eilse Kättemaksukontori ka ära ja mul lihtsalt ei ole sõnu kirjeldamaks, kui väga see seriaal mulle meeldib. No Kättemaksukontorit võiks ma iga päev vaadata ja ma ei tüdineks sellest iialgi ära!!!

Legend In My Living Room..;)

Minu lugu....

Tere, olen endiselt Ege, aga minuga juhtub vahel imelikke asju.. Eks need sügisööd ole sellised salapärased, kord soojad, kord jahedamad. Õhtul magama heites ei saa teinekord arugi, kas on tuba soe, või jahe. Teki all ka aru ei saa, mis toas toimub. Teki all on palav, teen akna lahti ja luban 5 minuti pärast kinni panna, aga jään magama. Hommikul ärkan, aken lahti, nina kinni, pea valutab ja paha olla. Eks jah, teki all tõesti ei saa aru, mis ümbritsevas maailmas toimub..:) Nüüd istungi toas ja olen tõbine. Selle toas olemise miinus on see, et ma olen niigi üksinda kodus, keegi minu eest ei hoolitse, riided ise end ära ei pese, tolmuimeja ilma minuta tolmu ei võta, söök ise pannile ei hüppa.. Aga kes need toimetused siis minu eest ära teeb..:S Eks ikka ma ise, kuigi regulaarsed toimingud haigusega võideldes võtavad palju rohkem aega, kui tavaliselt... Ma vihkan seda haigust juba..

Miks ei võiks olla nii, et haiguseonu/tädi helistab sulle ja annab teada, et tahab läbi astuda. Seejärel sa ise valid, milline päev sulle kõige paremini sobib ja annad teada.. Et siis nagu oskad haigust oodata ja sellega võidelda. Päris utoopiline tundub see, aga see aitaks paljusid nagu näiteks mind, mul on neljapäeval kool ja kui homme olen sama haige, kui täna, siis ega sellest õppimisest suurt midagi välja ei tule..!!!

Täna, kui magama lähen, siis panen kindlasti aknad kinni, enam hullemaks ei lase asjal lihtsalt minna,!! Kui nüüd keegi hea inimene viiks mu arvuti magamistuppa, siis ma oleksin talle väga tänulik, kuigi peab mainima, et ega elutoas ka kuigi paha olla ei ole..:D

Ilusat kooliteed Sulle Kaspar!!

Ei oleks iialgi arvanud, et aeg nii kiiresti lendab ja pisikene Kaspar juba kooli läheb. Kui ei oleks olemas Orkutit, siis ma ei teakski, kes läks kooli ja kes mitte.:)

Käisin ära Eestis, puhkasin, pidutsesin.. Lühikokkuvõte.:)

Meil nüüd kodus uued lemmikud: Kass Jõhvikas ja koer Näfi.:)

Käisin AirportJamil, tore oli, vihm rikkus natukene küll ära, sest külm hakkas, aga ütleme nii, et järgmine aasta läheksin kindlasti veel.

Õues toimetasime päris palju, ema sünnipäevaks tegime taga aia korda, seal kus uus lehtla on ( See, mis Poisid aeda ehitasid). Emaga lõhkusime puid, nautisin kaunist vihma. Eriti kihvt oli pealt vaadata seda, kuidas äike pirnipuuse lõi.. Hiljem muidugi oli jama, sest meie pidime puu tükkideks saagima ja ära lõhkuma. Aga seltskonnaga sai selle kiirelt tehtud.. Nii, siis Rauno sai ragbi trennis endale käe kipsi: lühidalt siis: 3 sõrmeluud pooleks, üks opereeriti paika. Siis isa ära saatmine Londonisse. Fredi triatlonitel käisin kaasa elamas ja pildistamas. Pidasime ema sünnipäeva. Käisin Jaani sünnipäeval.. Arto sünnipäeva tähistasime ka. Nii, mis ma veel korda saatsin. Praegult ei tulegi enam meelde, mis ma kõik korda kodus saatsin, aga pidasime tüdrukutega veiniõhtuid ja päris hea oli üle pika aja kodus olla..

Peale koduskäiku läksime Pariisi. Käisin sealsed vaatamisväärsused läbi. Lasime endast karikatuurid joonistada. Eiffeli torni juures tülitasid suveniirimüüjad, kogemata lõhkusin ühe suveniiri ära, ega tegelikult mina ei lõhkunudki, mees ise oli süüdi, et käe ette pani mulle ja ma liikuma hakkasin, nii kukkuski üks ilus klaasist eiffeli torn maha ja läks katki. Õnneks mina seda kinni maksma ei pidanud, vaid ostsin temalt samasuguse, mis maha kukkus.:) Kauplesin hinda alla ka. Nüüd istun kodus, logelen ja mõtlen, et loetud päevad ja mina pean ka kooli minema. Üldse ei viitsi..

Aga hea on see, et meil siin on endiselt suvi ja hea soe on olla:D

Ilusat kooli algust Koolijütsid..:)

Joyeux anniversaire Sharif!!

Nagu ma aru saan, siis Tanel oskab Prantsuse keelt, sest minu eelmise sissekande pealkirja oli ta ära tõlkinud õigesti. Selle lausega veel selline asi, et pidin ennast tutvustama, mis nu nimi on ja kus elan ja siis kõige lõppu lambist ütlesin, et mulle meeldivad koerad. Ei teagi miks, aga nii tundus vägev..

Kiire reportaaž sellest, mis juhtus paar päeva tagasi..

Minu alt naaber Oliver või Olivier, kuidas kellelegi meeldib, mõlemad variandid on õiged. Mis siis temaga toimus mõtlete jah.. Tulin koolist koju ja hakkasin usinalt numbreid pähe õppima, kui kuulsin mingit mürglit, akna peale minnes ei olnud ma ainuke, kes uudistama olid tulnud, vastasmaja akendes olid ka uudishimulikud silmapaarid väljas ja jõllitasid meie maja ust. Ega me palju ei näinudki, kuulsime ainult jubedat kisa. Mul muidugi olid eelised, nägin, et maja nurgas seisis tume BMW maastur ja veel teinegi tume auto. Esimene mõte oli, et mafiossid tulid meie majja laamendama. Läksin siis sisehoovi luurama ja märkasin, et Oliveri korteris käib askeldamine, pabereid lendas igas ilmakaares ja ta korterist toodi välja Estebian, kellel olid käed raudus.. Estebian on üks meie majamanikest. Ta toimetati sinisesse Peugeoti ja viidi minema. Aknalt piiludes nägin, et üks naine askeldab seal korteris ja tuhnib paberites. Mina ei suutnud uudishimu alla suruda ja pidin mingi põhjuse leidma, et õue minna. Prügikott oli suht täis, otsustasin selle välja viia, siis nägin täpsemalt, mis seal toimus, tuba oli pabereid täis ja üks naisterahvas korjas neid kokku. Tuppa tagasi jõudes vuras sama sinine auto maja ette ja viisakas meesterahvas teretas mind.. Möödus paar minutit ja käeraudus Oliver toimetati sinna samasse autosse, koos mitme kastitäie paberitega..

Ei tea, mis musta äri nad ajavad, igatahes hästi see neil ei lõppe. Eile sai Oliver vanglast välja ja täna mingid kahtlased onud otsisid teda. Igatahes Oliveri ei olnud kodus, ei tea, kus ta jälle kolab ;)

Mu terve elu jooksul ei ole nii palju asju juhtunud, kui siin paari kuu jooksul. Elan nagu Chicagos.:) Jube põnev värk!!

Ja ma sain ka oma kaua oodatud vihma, olen õnnelik!!

Skarifile palju õnne ka, sest tal täna sünnipäev, lubas meid nädalavahetusel välja viia. Ma arvan, et läheb mölluks. Loodan, et siis aint vihma ei saja, võiks selline soe öö olla, et kui väljas kuskil magama jääme, siis ei ole ohtu, et surnuks külmume. See oli muidugi nali..:)

Okei, ma nüüd vodisse, kordan homsed asjad üle ja jään magama, kui araablased muidugi tänaval karjuma jälle ei kuku..

J´aime les chiens..!!!

Aitab, ma olen täna päev läbi Prantsuse keelt õppinud. Homme siis pean õpetajale ennast juba tutvustama. Loodan, et saan ilusti hakkama, muidu kõik see õppimine on niisama olnud. Ennast ajab küll muidu naerma, et ühel hetkel on kõik asjad peas, tähestik, verbid, tutvustamine ja siis kui hakkad mingi tunni pärast mõtlema, et mis värk seal oli, siis ei meenu suurt midagi..

Okei, tähestik on lihtne, kõigest 26 tähte ja neid ei olnud keeruline meelde jätta, aga see tutvustamine.:)