Tere, olen endiselt Ege, aga minuga juhtub vahel imelikke asju.. Eks need sügisööd ole sellised salapärased, kord soojad, kord jahedamad. Õhtul magama heites ei saa teinekord arugi, kas on tuba soe, või jahe. Teki all ka aru ei saa, mis toas toimub. Teki all on palav, teen akna lahti ja luban 5 minuti pärast kinni panna, aga jään magama. Hommikul ärkan, aken lahti, nina kinni, pea valutab ja paha olla. Eks jah, teki all tõesti ei saa aru, mis ümbritsevas maailmas toimub..:) Nüüd istungi toas ja olen tõbine. Selle toas olemise miinus on see, et ma olen niigi üksinda kodus, keegi minu eest ei hoolitse, riided ise end ära ei pese, tolmuimeja ilma minuta tolmu ei võta, söök ise pannile ei hüppa.. Aga kes need toimetused siis minu eest ära teeb..:S Eks ikka ma ise, kuigi regulaarsed toimingud haigusega võideldes võtavad palju rohkem aega, kui tavaliselt... Ma vihkan seda haigust juba..
Miks ei võiks olla nii, et haiguseonu/tädi helistab sulle ja annab teada, et tahab läbi astuda. Seejärel sa ise valid, milline päev sulle kõige paremini sobib ja annad teada.. Et siis nagu oskad haigust oodata ja sellega võidelda. Päris utoopiline tundub see, aga see aitaks paljusid nagu näiteks mind, mul on neljapäeval kool ja kui homme olen sama haige, kui täna, siis ega sellest õppimisest suurt midagi välja ei tule..!!!
Täna, kui magama lähen, siis panen kindlasti aknad kinni, enam hullemaks ei lase asjal lihtsalt minna,!! Kui nüüd keegi hea inimene viiks mu arvuti magamistuppa, siis ma oleksin talle väga tänulik, kuigi peab mainima, et ega elutoas ka kuigi paha olla ei ole..:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar