Kui me Andrusega õhtust telefonimaratoni pidasime, siis märkasin trepikojas kahtlast siblimist, see ei tähendanud mitte midagi head. Meie korteril on akende süsteem selline, et ühelt poolt akendest näeme tänavale ja kõndides toa teise otsa näen sisehoovi ja kõike, mis toimub treppidel. Niisiis tõusin ja asusin telefoniga rääkima sinna akna peale, kus näen mis toimub treppidel. Minu suurim hirm sai korraga tõeks, nabritel toimubki täna pidu. See, et ma nädalavahetusel ilusti magada sain, see tunduski liiga ilus, et olla tõsi. Noormehed, kes mu naabrite juurde läksid, ilusti teretasid mind, sest nad nägid, et ma akna peal jutustan telefoniga. Ma olin muidugi viisakas, teretasin vastu ja sain naeratuste osaliseks, ma naeratasin avstu, aga see pilk, millega ma neid vaatasin, see oleks nad hetkega tapnud ja laibameri oleks nii suur, et enam ei pääseks keegi naabrite juurde.:)Läksin voodisse enne südaööd, aga uinusin siis, kui pidu lõppes, seega kuskil veidi enne nelja hommikul. Kas ma plaanin nüüd kurja kättemaksu? Otse loomulikult, nii ma seda asja igatahes ei jäta, mingi vigerpussi pean ma neile viskama, arvatavasti kuulan täna päris kaua ja päris valjusti muusikat, aga ma ei ole veel 100% kindel, kas see ka nii on. Võimalik, et uni murrab mu juba kell 10 maha, sest pole ju eriti magada saanudki..
Minu vastasmajas, ma ei oska vahemaad täpselt mõõta, aga kuskil 5 meetrit minu majast eemal on üks teine maja. Seal peetakse päise päeva ajal pidu. Üks pidulistest näeb välja nagu Somaalia piraat ja teine. Seda ma ei oska iseloomustadagi nagu Kostivere Gängsta Räppar. Passivad muudkui akna peal ja tõmbavad suitsu, ma ei saa elutoa akentki lahti teha, sest see suitsuhais tahab mind ära tappa!! Ma ei saa aru, mis imelik mood see välismaal on, et inimesed on toas nokamütsid peas. Huvitav, kas nad lähevad kirikusse ka müts peas.
Au Revoir..:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar