Ooohh, ma ei ole see kuu eriti usin olnud ja olen korduvalt enda blogi unarusse jätnud. See ei tõota mitte midagi head, sest Liina ja ema juba riidlesid, et miks uut sissekannet ei ole. Ärkasin täna peavaluga, ilmselt sellepärast, et jätsin enda peakohal oleva akna ööseks lahti ja ju tuul tegi mulle üks null ära. Praeguseks hetkeks muidugi on asi korras, peavalu on möödunud ja tuju on ka enam-vähem.
Võtame siis kokku, mis vahepeal juhtunud on. Mõni kindlasti mõtleb, kas olen veel perverte kohanud, vastus on EI. Õnneks mitte. Kui aus olla, siis tegelikult ei olegi mitte midagi suurt juhtunud. Laupäeval oli meie pool väikene istumine, no teate ju küll, alkoholiga ikka. Arutasime igasuguseid maailmaasju ja üks seltskonnast otsustas naabritega tutvust teha. Niisiis: meie naabrimutt oli meile külla, koos oma kahe sõbrannaga. Kui ma ennem arvasin, et Prantslased ei olegi nii rumalad, siis nüüd arvan, et nad on ikka täitsa lollid. Minu prantsuse keel on olematu, aga ma saan juba paljudest sõnadest aru ja kehakeelest saan ka aru. Niisiis: tütarlapsed tulid meile, musitasid mu kolm korda läbi ja siis hakkasid rääkima. No, inglise keelt nemad muidugi ei osanud, seega mina nendega suhelda eriti ei soovinud. Jõmisesin vaikselt diivanil ja kuulasin Prantsuse keelt. Tütarlapsed hakkasid Gagarinilt uurima, et kus kohast ma pärit olen, ta vastas, et Eestist. Need tegid suured silmad ja ütlesid, aa, Espanjol, voui, voui. Nüüd nad ilmselt arvavadki, et ma olen Hispaaniast pärit ja oskan suurepäraselt Hispaania keelt. Milline pettumus, kui nad jõuavad arusaamale, et Eesti on ka üks väike riik seal Põhjapool. Tegelikult peaks kõigile Prantslastele kinkima maakaardi ja siis õpetama neile, et Prantsusmaa ei olegi ainukene riik siin maailmas, peale Prantsusmaa on veel palju teisigi toredaid riike. Ma ei oska hetkel nagu suurt rohkem midagi kirjutada, kindlasti juhtus veel palju toredaid asju, aga kohe hoobilt nad ei meenugi..
Okei, priileivad välja..:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar