Ding Ding

Ma ei ole postitanud paar päeva blogisse mitte midagi ja juba sain natukene kurjustada, et miks uut sissekannet ei ole. Kuuldavasti oli mul väga teguderohke esmaspäev, millest siin nüüd pajatangi lähemalt. Paljud muidugi ei tea seda, et esmaspäev oli Prantsusmaal vaba, seoses munadepühaga. Niisiis: Pühapäeval heitsin voodisse nagu kord ja kohus, lootes, et saan poole päevani kenasti magada. Ma ärkasin kell 8 hommikul sellepeale, et keegi meeleheitlikult koputas ja prõmmis mu ukse taga. Ma olin nii pabinas, arvasin, et araablased üritavad mind ära röövida. Panin kiirelt riidesse, haarasin noa ja avasin ukse, et uurida milles probleem, aga seal ta istus, õnnetu näoga Fuana ja ütles: I´m hungry, let´s go to eat something!! Mul oli süda sõna otseses mõttes saapasääres. Lasin siis enda varajase külalise sisse ja uurisin, et miks nii vara mind külastab. Ainuke põhjus, mis ta mainis oli see, et ta tahab minuga lõunatama minna, kell 8 hommikul. Ma muidugi nii vara söögist ei mõelnud, pigem pani mind muretsema see, et ta elas nädalavahetuse hotellis ja hotellidest tuleb lahkuda hommikul kell 11 enda asjadega. Seega oli meil natukene aega, mis kulus kõik minu korrastamisele ja seadsime sammud linna teise otsa, kus asus ta hotell. Teepeal tegime muidugi ääretult palju fotosid, et jalutuskäik hotelli oleks vähegi põnevam. Kell 10 olime omadega valmis, nautisime Nimesi linna kaunist loodust ja pidasime plaani, kuhu sööma minna. Mingit suurt plaani pidada me ei saanud, sest kohvikud avatakse alles lõunast ja lõunani oli 2 tundi aega, seega pidime külastama MacDonaldsit. Mingil kummalisel moel me möödusime macDonaldsist päris kiirel sammul, ei teagi miks, aga korraga ei olnud kõht tühi ja Fuana ütles, et ta teab palju paremat kohta, kus hommik veeta. Uskuge mind, see ei olnud üldsegi hea mõte. Me läksime söömise asemel jooma. Alustasime Stelladega, Prantsusmaa õlu, siis mõned kokteilid, mis maitsesid väga hästi. Päeva lõpetasid mul 2 Long Island Ice Tead. Peale neid kahte jooki seadsin sammud kodupoole, millest ma suurt midagi ei mäleta. Igatahes, Fuana kott, arvuti, telefon, iPod on minu juures ja ta ise sattus tõsistesse sekeldustesse!!!
Selle loo moraal on järgmine: Parem minna sööma, kui jooma!!!
Tahan veel lisada, et järgmine päev oli väga hull. Elu pohmell ikka. Eesti pohmell on ikka palju parem, kui Prantsuse oma.
See hommik, kui hotelli läksime, siis teepeal märkasin ma kevadet ka. Leidsin puid, mis hakkavad roheliseks minema. Oh, kuidas tuli ikka kodune tunne peale.
See kokteil oli päris maitsev..